Naabrid

"Neighbouuuuurs, everybody loves good neighbouuuurs..." oli kunagi selle Austraalia naabrite-telesarja tunnusmeloodia.
Pühapäeva varahommikul hüppasin voodist otse riietesse ja läksin Antiga jalutama ning trehvasin Fiibi ja tema peremehega - meie majanaabrid keskmisest trepikojast. Samal ajal kui kutsud murul mürasid, rääkisime onuga pikalt juttu. Ta on selline, noh, ma pakuks üle kolmekümne, mingi ehitusettevõtja nagu jutust selgus. Aga me rääkisime maja ja ühistu asjadest ning mul oli selline jube mõnus tunne, et ma olen ka selle maja elanik ja et mul on naabrid ja ma juba tean neid! :)
No vot, aga ühistust ja maja-asjadest - see onu oli ka enne ühistu juhatuses, aga kui meil viimati ühistu koosolek oli, siis ta astus sealt välja. Rääkis mulle, et need vanamehed on seal kõik seniilsed debiilikud ja tema ei pidanud enam vastu. Et keegi ehitusest ja värgist midagi ei jaga, aga kõvad tegijad on küll. Näiteks, et tehti ettepanek investeerida 15000 krooni maja taguse laste mänguväljaku korrastamiseks (uued kiiged, liivakasti puhastamine, prügikastid jne). Praegu kasutavad liivakasti kassid on väljaheidete tegemiseks ning kogu aeg vedeleb prügi maas (pole ju kuskile visata). Ühesõnaga, see ettepanek lükati juhatuse poolt tagasi, polevat mõtet, et nagunii kasutavad seda väljakut ka naabermaja lapsed, et miks siis meie seda korrastama peame. Afffid, meil on majas jumala palju lapsi!
Ja raha investeeriti hoopis uue ajatara ehitamiseks, mille üle ma tükk aega imestasin, sest vana aed oli veel täiesti korralik. Siis ei ole juhatus veel suutnud korraldada majaesiste teeaukude lappimist (põhjendusega, et tuleks terve asfald korda teha, aga selleks pole jälle raha), ühe vana ja koleda betoonposti maha võtmist maja eest jne. Neid hulkuvaid kasse pidi selle pärast nii palju olema, et meie majahoidja (üks mutike) ise toidab neid. Nüüd on jälle kõik kassid paksud, nii et varsti on neid topelt rohkem.
Ainuke asi, millega meie ühistu esimees hästi toime tuleb, on muruniitmine. Ta niidab ise ja umbes iga kahe nädala tagant vist, kui mitte tihemini. Mina iga kord vaatan, et vaene mees, see on ju päris suur pind ja miks tema kui esimees seda tegema peab, ma võiks ka aidata. Kui ma seda Fibi onule ütlesin, hakkas ta naerma ja ütles, et see on juba vana nali - kunagi oli kokku lepitud, et muru niitmise kord maksab 100 krooni ning seda saavad soovikorral teha kõik majaelanikud, et tekiks oma kodu ümbruse korrastamise tunne jne. Aga ühistu esimehele pidi see 100 krooni nii tähtis olema, et ta ei ole kunagi kellelegi teisele niidukit kätte andnud ja tahab alati ise teha!
Tegelikult on sellest kõigest kahju. Meil on ju nii suur aed ja see seisab praktiliselt kasutamata. Nii palju annaks omal jõul korda teha. Ma peaaegu ootan juba järgmist ühistu koosolekut. Ja see võiks suvel toimuda. Suvel on inimestel rohkem aega, rohkem ideid ja rohkem pealehakkamist. Ehk saaks siis meie ühistust asja ka!