Teisipäev, 26.04

Hommikul.
Eile õhtul mul ei olnudki jõudu kirjutada ja pealegi suutsin ma oma hea tinteka ära kaotada. Ja päeva lõpuks olid pinged üle pea kasvanud. Ausõna.

Hommikupoole käisime bussiga Rimini kesklinna peal ja see oli üks kuradima pikk bussisõit! Täiesti masendav ja vahepeal oli minestamise tunne, sest buss oli paksult täis ja venis ummikus vist oma tunni. Linna peal saadeti kõik grupid omaette hulkuma ja liidritele anti pisut hingamist omaette ringi kõndida.
Tegelikult oleks ma eelistanud Riminit avastada koos meeldivate inimeste, mitte võõrastega, aga noh, polnud ka hull. Üllataval kombel oli Riminis peale hotellide ka pisut ajaloolisust. Muidugi mitte võrreldav mõne teise ajaloolise linnaga, aga midagi siiski. Tagasisõit Miramaresse (piirkond, kus meie hotell asus) oli vist veel hullem, kui linna tulemine.

Peale lõunat olid jälle ainult workshopid (Know my country) ja kuigi kõigil oli tõesti raske, siis Eesti chickid lasid sõnagi lausumata jalga ja see oligi minu jaoks päris vägev pingetekitaja. Ma ei viici siinkohal pikemalt peatuda, aga mainin ära, et ma olin vahepeal päris kuri.
Üks mõnus asi tuli ka vahepeal meelde – lõuna ajal olime natuke aega rannas – päike paistis soojalt, hästi suured lained olid ja me mängisime jalgpalli. Et alati on tore komplimente saada, siis mulle öeldi, et ma olen fenomenaalne ja et nad pole enne näinud tüdrukut, kes ei karda palli! :D Sellised meelitused meeldivad mulle isegi siis, kui nad natuke faafaa on! :D

Õhtu lõppes Itaalia peoga, mis oli tõeliselt lärmakas ja kaootiline. Siis oli meil veel keset ööd tunniajane liidermiiting, kus tõmmati pingeid kõvasti juurde ja lõpuks tuli kogu see pinge ju kuidagi välja elada, nii et me käisime öösel rannas jalutamas ja see oli ka päris hea ning ka ainuke kord kogu vahetuse jooksul, kui ma oma toakaaslasest hiljem magama läksin! J

Teisipäeva öösel.
Tüütud päevad. Hommikul oli meil discussion about European Identity ja Know My Country workshop II ning peale seda sõitsime rongiga Ravennasse. Teatavasti elab Ravennas Giacomo ning ma tõsiselt lootsin temaga kokku saada, a noh, ei läinud õnneks. Ravenna ise ei avaldanud mulle ka väga muljet. Ma ei teagi, kas sellepärast, et mul polnud päikeseprille ja koguaeg tuli kissitada või siis mõnel muul põhjusel. Itaaliapärane ja kirikute-paleederohke oli ta küll, aga midagi jäi puudu. Olkasel, kes jonni pärast üksi linna avastas, õnnestus kuidagi leida Intimissimi ja siis ma muidugi ostsin pesu ka.

Õhtul peeti koos kaks rahvusõhtut – Rumeenia ja Eesti. Ütleme nii, et rumeenlased olid päris kõvasti pingutanud ja ettevalmistanud – rahvariided kaasas, laulsid väikse kontsertitäie laule, ärgitasid rahva ka kaasa laulma jne.
See eest meie rõhusime rohkem kohalikule inspiratsioonile ja mõtlesime oma asjad välja alles rongis. Tulemus oli see, et me tegime eesti keele tunni ja panime „lapsed” ö-sid, ä-sid, ü-sid ja õ-sid rääkima. Ma arvan, et see oli isegi päris naljakas. Ja meie toidulaud (mis näiteks Bulgaarias ei läind eriti üldse peale) söödi tühjaks enne kui rumeenlaste oma! :D