Reede, 29.04

Hommikud on päris rasked. Kuigi ma olin tavaliselt alati üks esimesi, kes hommikusöögile jõudis. Noh, enamasti olid eestlased üldse igal pool esimesed. :P
Kui Sorina muidugi välja arvata. Kuna eelmised päevad olid kõik olnud võrdlemisi väsitavad, anti meile nüüd lõpuks päris palju vaba aega. Rannas käisime, vist. Shoppasime, Maxi emale otsisime kingitust jne.

Ja lõunaajal põrutasime hoopis varasema bussiga San Marinosse!!! See oli äge idee! Sest kogu ülejäänud mansaht pidi hilisemaga minema ja siis oleks enamus aega kulunud teiste järgi ootamise peale. Aga me tegime oma tempot ja see oli äge. San Marino oli ka äge. Ilm oli ka äge. Äge-äge.
Võinoh, tegelikult nägime me SM-ist ainult tippu, seda osa, mis kõik turistid jalgsi läbi jalutavad. Ma kujutan ette, et suvel, kui on palju rahvast, võib seal päris hull olla. Aga praegu oli just paras. Päike soendas ja et SM linn asub mäetipul, siis avanesid igalt poolt hingematvad vaated. Ja mõnusad turisti ninnunännu poekesed olid ka igal pool. Vähemalt on mul Euroopa väikeriikidest külastamata veel vaid Vatikan. Ja San Marino oli äge, aga mitte hingemattev.

Ma pole eriti palju kirjutanud meie õhtustest tegevustest. Põhiliselt sellepärast, et neid ei olnudki eriti. Hotellis pidi koguaeg vaikselt olema, Rimini ööelu ei olnud veel talveunest ärganud ning nii toimusidki sellised olemised kuskil tubades või hotelli katusel. Aga reede õhtul oli esimene öö, kui pidu peidust välja tuli. See tähendab, et kõigepealt me tantsisime hotelli ees väga geniaalse muusikakeskuse inina saatel ning siis suundusime kvartali kaugusel olevasse baari (ja uskuge, me olime seal ainukesed külastajad!!!!), kus siis edasi tantsu vihtusime. Äge oli. Selline pisut väljaelav. J Mulle täitsa meeldis, nagu võib arvata. Muusika oli natuke nõme, aga ikkagi kõvasti parem kui need katuse- või toapeod. Ja pärast me tegime Olkasega võidujooksu ja ma võitsin teda! :D Aga, ok, ok, tal olid ka sandaalid jalas! : ))))