23.5.05

Nädalavahetus Helsingis

Selles suhtes on päris naljakas, et Helsingisse sõitmine on tänapäeval umbes sama suur asi, kui Tartusse minek. Mitte nii nagu varem, et siis kui Soome läksid, olid ikka tegija.
Aga lähemalt rääkides, laupäeva hommikul, 10.20-se laevaga, läksime mina, Kati ja Ethel kahepäevasele chickade-reisile.

Sisikonnaga on mul igaljuhul vedanud - siiani pole kordagi pidanud laevasõidu ajal oksendama, isegi siis kui päris korralikult loksutab. Katil, aga läheb juba lainetusest rääkideski nägu roheliseks. Minu arust oli meri päris vaikne, suti-suti kõigutas.
Helsingi võttis meid vastu mõnusa päikeselise hommikuilmaga. Ma polegi vist kunagi seal korraga nii palju inimesi näinud! :D Esplanaadil oli kogu muru peesitavaid inimesi täis.
Kuna meil olid ikkagi pakid käeotsas (üheks ööks Helsingisse tulles ju ainult hambaharja ei piisa), siis esimese asjana otsustasime hotelli minna ja asjad ära panna. Hotell oli seal samas Mannerheimiteel ja nagu Kati ütles, natuke maad jalutada ja maja nurk eest juba paistis. Aga mida edasi me jalutasime, seda kaugemale hotell muudkui jäi. Lõpuks saime ta õnneks kätte.
Crown Plaza peaks olema üks Helsinki uusimaid 5-tärni hotelle. Aga Wiesbadeni Nassauer Hofile jäi teeninduse poolest küll kõvasti alla. Ilus oli ikka. Hotelli stiil oli selline teistmoodi kui tavaliselt. Kõik seinad olid valged, vaibad veripunased ja uksed musta värvi.
Meie executive tuba kaheksandal korrusel oli ka samas stiilis, aga punane oli asendatud natuke leebema beeziga, muidu mööbel oli ikka must. Ma usun, et tavalisest vaatepunktist oli ta päris luks, aga ma võin snoobliku ohkamisega öelda, et "normaalne, nii peabki olema!" :D

Ja siis läksime Helsingi peale ning pisukese nõupidamise järel metrooga Itäkeskusesse, mis oli tegelt väga mugav, sest kõik poed ühes kohas ja ei pea mööda linna ringi kappama. Nojah, H&M-is käisin muidugi ja Vero Modas ja igast nendes teistes, aga polnd nagu midagi võtta. Kohe tõsiselt ei olnud! :S Või siis on asi selles, et ma olen hakanud rohkem kvaliteeti vaatama ja mõned H&M kaltsud tunduvad selles osas täielik prügi.
Nii, et minu shoppamise saagiks sai lõpuks valge, roosa lillega kaunistatud t-särk Aleksist, mustavalgetriibulised linased püksid KappAhl-ist ning roosa mannakott Exoticust, aga ma pole veel suutnud end veenda, et need olid meeletult praktilised ostud.
Teisel päeval sööstsime Ikeasse ja sealt ostsin ka 17 euro eest natuke tavaari, aga ma oleks saanud ka ilma. Lihtsalt sellepärast ostsin, et midagi osta. Päris tobe. Ühed papist dokumendi hoidjad (sest mulle tundus, et mul on igast paberid liiga laiali kodus), sinine laualina kööki, salvrätiku hoidjad (ma peaks vist tõmbama risti igakord, kui mul neid kunagi tulevikus kasutada õnnestub) ning see üks asi, mis mul nende kögitorude külge käib ja mida ma kuidagi nimetada ei oska.
Kõik tegelikult võrdlemisi mõtetu. Vot.

Aga öö veetsime siis oma mugavas hotellitoas. Ethel, kes nagu ma aru sain, oli eelnevatel öödel kõvasti pidutsenud, vajus juba enne kaheksat magama, Kati käis vannis ja mina passisin XXXL suurusega hommikumantlisse mähituna CSI Miamit.
Ja siis vaatasime Eurovisiooni. Äge oli, mulle meeldib kellegagi koos vaadata ja kommenteerida ja naerda ja topakaid tantsuliigutusi järgi teha. Need õhtujuhid meeldisid mulle ka, neil oli hästi naljakas inglise keele aktsent. Ja kui hääletamine algas ning Vanilla Ninjal esimeste hindajatega päris hästi läks, siis tuli siuke lahe tunne peale küll. Lätile hoidsime ka pöialt - no naabrid ikkagi, ju nõu, mugistasime naerda kui Moldova tükk aega liider oli (noh, et kuidas nad seda Eurot korraldama hakkaksid), kirusime Rumeenia trummitissi, kes sai nõmekalt palju hääli, Iisraeli, kes oli mingi igav Barbie ning see, et Kreekal nii hästi läks, see oli nagu elunõme ja sellepärast ei olnud lõpus enam üldse põnev, sest nagunii kõik jugod (aga mitte ainult!) andsid talle punkte. Nii et mingit Kreeka võidurõõmu meil küll polnud. Sitta kah! :D

Hommikusöök hotellis oli ikka ka õnneks viie tärni vääriline, sõime head ja paremat (igast jumalikke juuste värskelt küpsetatud kuklitega, arbuusi jne jne). Tagasi tulles oli meil Seacati peal First Class (köhh köhh) ning seal anti süüa nagu lennukis - plastmassist karbikeste sees, aga käike oli kolm ja karbid võibolla tsipa suuremad. Suht kiirelt läks see merereis ja olimegi kodus! :)

Kokkuvõtvalt võib öelda, et naljakas oli see, et sinna minnes oli siuke tunne, nagu meil oleks aega nagu muda - no et mida me kõik jõuame selle kahe päevaga ära teha - "lähme teatrisse ja loomaaeda". Aga tegelt oli vahepeal päris kiire ning aega oleks vabalt võnud rohkem olla! :)

No comments: