Kui otsast peale alata, siis täna lendasin Tallinnast Frankfurti (vahepealne ootamine oli nii pikk, et pepu läks kandiliseks) ja 22.55 maandusin Bologna Marconi lennuväljale.
Diadorim tuli mulle vastu. Muidugi ma pabistasin natuke sellepärast, aga tegelikult oli tore! Ausõna! Üldjoontes ei ole ta muutunud, kui välja arvata pikemad juuksed ja see, et ta on väga kõhnaks jäänud. Riietus ja olemus olid ikka seesama vana hea Di. Ja kui me sõitsime samamoodi tema vana hea Citröeniga, siis oli natuke nostalgiline, nagu aeg oleks tagasi pööratud ning ma oleks tahtnud end toolile krussi keerata, Enya mängima panna ja atlasest valida suvalise paiga, kuhu me järgmiseks suundume. Aga aeg oli edasi läinud ja me sõitsime vaid mööda autostradat mere poole.
Rimini mulle esmapilgul ei meeldi. Ta tundub selline tüüpiline Vahemere äärne odav suvituslinn, natuke räpane ja lärmakas. Hotell hotelli otsas kinni ja tasuliste randade boulevard mööda rannikut. Mul ei tulnud hiljem meelde uurida, aga huvitav oleks teada, et kui pikalt ta mööda rannaäärt venib. Igaljuhul öine saabumine minu jaoks pisut kõhe.
Tavaliselt on mulle reisidel sattunud alati nii normaalsed voodid, et ma polegi selle peale mõelnud, kui oluline see voodiase tegelikult on. 5 minuti eest heitsin ma voodisse, milles pean magama terve järgmise nädala ning lõin oma pepu ära!!! Päriselt ka!!! Mu voodi on kivikõva!!!!!!!!!! Nagu oleks vineer lina alla pandud!!! (ei olnud, ma kontrollisin) SICK!!!! Kusjuures teine voodipool on jumalasta normaalne, aga selle on arvatavasti hõivanud keegi teine, sest voodi kõrval vedelevad asjad.Või siis olen mina muutunud ja vajan enda ümber rohkem mugavust.
KUIDAS MA SAAN MAGADA, KUI KEEGI NORSKAB KÕRVALTOAS NAGU AURUVEDUR??? JA VOODI ON KÕVA!!!!???!!!!! Jonn-jonn. Vähemalt esimesed muljed said kirja pandud! :)
No comments:
Post a Comment