Vanad armastuskirjad....

Täna juhtus minuga huvitav lugu. Lausa selline, et ma olen valmis selle oma koduarvutis valmis kribima, mitte seedima mõtet ja ülestähendama alles esmaspäeval tööl.
Seoses sellega, et suures toas on nüüd endise telekalaua asemele kummut ja telekalauast sai riiul, otsustasin ma magamistoast mõned viimased kastid veel lahti sorteerida. Pudipadi seas tuli välja ka kunagi onu Jaakko poolt mulle ostetud heleroheline märkmeraamat. See on selline naljakas asi, kuhu tuli kirjutada ise enda kohta - mis on mu hobid, millised unistused, kelleks ma saada tahan, kes on mu sõbrad jne. Ja ma olen seda täitnud 14-16. aasta vanuseni. Igaljuhul, viskasin pilgu sisse ja hirmus naljakas tundus see kõik. Sest ma mäletan ju küll, et mina need kirjutanud olen ja tegelikult on näha täitsa märkimisväärset isiksuse arengut nii selle raamatukese lehtedel, kui ka edaspidises elus. (:P)
Mu tähelepanu pälvis eelkõge see osa, kus tuli kirjeldada oma kõige õnnelikumaid hetkesid. Ja 15-aastane (kui ma ei eksi) Annekreet oli kindla käega kirjutanud pikalt laialt, kuidas ta Mario L-lt kirja sai. Mul ei ole see kiri või üldse see, mis meil Mardiga tookord oli, hästi mällu salvestunud. Ja ma tahtsin oma vanadest päevikutest lugeda, et milles asi. Pealegi, peaksid mul olema alleshoitud kõik "armastuskirjad", nii et ma püüdsin kiiremas korras üles leida oma salasahtli võtme, aga see oli ni totaalselt kadunud, et hetkeks suutis mind isegi bisike baanika tabada.

Ma pean tunnistama, et mul on märkimisväärsed päevikud. Märkimisväärselt ausad ja oma ajakohaselt naiivsed. Hoopis midagi muud, kui siia tipitud saab. Ma lugesin natuke diagonaalis ja jube põnev oli. Näiteks on reaalselt olemas koht, kus jälegi umbes 15-aastane Annekreet tõotab, et ta ei kavatse enam kunagi alkoholi juua. Mulle meeldib, et ma olen igasuguseid selliseid asju alles hoidnud. Kirju ja pilte ja muid mälestusesemeid. Ja kui ma õieti mäletan, siis Lota pööningul peaks mul olema veel üks karp vanade kirjadega. Kui mul meeles on, lähen seda üks päev otsima, sest ma ei usu, et ma oleksin selle Mario kirja ära visanud, kui see rohelises märkmikus nii tähtsal kohal oli.