Iseseseisvuspäev

Arvestades seda, et eelmise nädalavahetuse veetsin ma Eesti Näituste messihallis, siis 24. veebruar oli kui taevane kingitus. Mul oli täiesti laupäeva tunne! Eriti mõnus on see, et õige laupäev ju veel tuleb kohe! :))))

Igaljuhul, eile hommikul tegin ma esmakordselt sellist asja, et hüppasin voodist otse pükstesse ja siis saabastesse ning tegin koeraga ühe soliidse pissitiiru. Väga efektiivne kiirmeetod, isegi koer vaatas mind kahtlustava näoga, et mis nüüd toimub. Kuigi eriti mõnus oleks olnud peale kintsude külmetamist tagasi sooja voodirüppe pugeda, oli päev liiga väärtuslik ja kell 11 plastseerusime juba Nõmme hüppemäe jalamil, sest Lada tegi kõigile kena aastapäeva kingituse - tund aega snow-tubingut. Ilm oli ka suurepärane - päike soojendas külmunud konte ja snow-tubingu firma omaltpoolt pakkus kõigile tasuta värskeid pontsikuid ja teed. Kelgutamine ise oli kah päris tore ja igatepidi oli hea olla.

Siis läksime Lotale ja nagu tellitult võttis memm just ahjust plaaditäie kaneelisaiu välja. Ma ei tea küll, mis võiks olla veel täiuslikum! :) Ema oli avastanud Märteni voodi alt ümberläinud ja ära kuivanud sokolaadipudingu ja oli päris kuri, aga hiljem leebus ja siis me sorisime kahekesi vanaema ehtelaegastes, kus tal alles igasugu huvitavaid pärleid ja kõrvarõngaid, mida nüüd jälle poppideks peetakse. Memm lubas sahtlisse panna laenuvihiku, kuhu kõik peavad hakkama registreerima, milliseid ehteid ja kui kauaks võtsid. :P

Kuna Lada ennist mäe peal kutsus meid loodusmajja ka, sest sinna oli kolimas uus asukas - kuningmadu, siis sõitsime Uuluga sinna. Madu polnud veel kohale jõudnud ja siis me lõbustasime end sellega, et vabastasime puuridest näljase harjas-vöölase ja kiimase isajänese ning kõik need loomad, lisaks eelnimetatule veel Anti ja porokoer Penni ajasid mängeldes üksteist mööda maja taga. Jänes kalpsas ees ja poetas pabulaid, Anti kalpsas järgi ja sõi neid. Kui Nuffik ja pikkkõrv tagasi puuri pisteti, käis mäng ikka edasi, hoolimata sellest, et Penni on Antist umbes 10 koeda suurem. Lõbu oli laialt, nii et isegi geko, kes tavaliselt oma puuris kuskil lehe all kükitab, kobis välja ja ma sain esmakordselt kinnitust ütlusele, et "peas puhub tuul" või "kahe kõrva vahel on tühjus". Nimelt on geko pea alaosas auk, millest valgus läbi paistab, st et vaatad sellest läbi. Väga pull! Lõpuks jõudis maduuss ka kohale, oli teine selline tilluke sõrmejämedune ja poole meetrine sametjas maobeebi, kes väidetavalt kasvab ikka pikaks ja paksuks ka.

Siis vahepeal jõudsin ma veel kuidagi millalgi Olkase hamburgerit söömas käia. Sõime asjaolude kokkulangevuse tõttu Hesburgeris, kuigi ma oleks eelistanud vist siiski Doonaldit, sest ma tahaks "sokolaadijäätist topeltsokolaadiga". Tegelikult on see tavaline valge jäätis, millele on kaks korda seda sokolaadikastet peale vajutatud, aga need teenindajad ise nimetavad seda sellise keerulise nimega. :P
Estonia teatris sõitsime ka mööda ja seal oli pingviinide paraad juba alanud.

Ja õhtul (nagu ma oleks veel vähe asju jõudnud ühe päeva kohta teha) läksime Eesti lauamänguga Anu juurde, kes elab Merimetsa Selveri vastas pugerikus. Teisiti ma seda "korterit" ei nimetaks. Ma lihtsalt ei ole midagi nii väikest näinud. Kui me seal 5-6 kesi istusime, oli tuba juba paksult rahvast täis. Ja poisid olid ikka omas vanas headuses. Siin kohal sobib vist küll öelda, et mõned asjad ei muutu kunagi. Aga kui Allan või Madis mingil põhjusel muutuma hakkavad, siis ma annan sellest kindlasti eraldi teada! :P Aaa, aga mis oli minu jaoks uudis - et Sursu sõitnud osalema uues tõsielusarjas "Tenerife". Ta ei suuda ka televisioonist eemal olla! :))) Eesti mängu võitsin imekombel mina, aga konkurents oli tihe!