Näed nüüd, ma pole juba jälle mitu päeva midagi kirjutanud. See tuleb sellest, et ma olen hakanud töö juures isegi tööd tegema ja see on isegi põnev.
NIng pealegi pole mul õieti nagu vaimu peal. Võibolla peaksin nagu Balzack end katusekambrisse sulgema ja mitte enne väljuma, kui oopus valmis! :P
(ei no, see oli nali)
Kolmapäeval käisime REM-i kontsertil Saku Suurhallis.
Esiteks, ma ei ole SS-s mingi ürituse ajal enne käinud, ainult ükskord Teeviida tiimiga, kui me kalkuleerisime, kas messi oleks mõtet sinna üle tuua ja siis oli maja täiesti tühi.
Teiseks, ei ole ma juba ajast ja arust käinud ühelgi välismaa esineja suurkontsertil. Viimati aastaid, aastaid tagasi, kui Alphaville ja East 17 käisid Lauluväljakul, aga siis ma olin seal vist isaga koos tööl, nii et see polnud nagu ka päris see.
Nii, et tegelikult oli mul päris põnev.
Soojendusbändiks oli Brainstorm. Minu arust olid kõik nende laulud täitsa ühesugused, va viimased 2, sest üks oli "Maybe" ja viimane mingi akordioniga lugu, mis oli iseenesest päris huvitav. Siis tuli paus ja igasugused mehed hakkasid asjalikult laval sebima. Ning kaks meest ronisid mööda köisredeleid lae alla brozhektori taha istuma. See oli lahe, sest üks kõlgutas seal üleval jalgu kogu kontserti aja. Päris hull töö! Siis tuli REM lavale ja need, mis mina pidasin laest rippuvateks kärbsepaberi rullidesks, osutusid hoopis vingeteks valgustorudeks, mis vahetasid värvi ja puha. Väga sheff.
Kontsert oli täis imelikke inimesi. :) Minu kõrval istus üks poiss, kes kogu Brainstormi esinemise aja kivistunult enda ette vaatas. Kui REM lavale tuli, siis ta korraks unustas ennast, möirgas ja plaksutas 10 sekundit ja ülejäänud kontserti vahtis jälle enda ette ning ei plaksutanud enam kunagi.
Ja toolid on seal ka nii ebamugavad, nagu vanasti kinomajas. Ma ütlesin Olkasele, et nüüdsest on rem-i kontsert kõige veidram koht, kus ma olen maganud (ja ma ausõna tukastasin kaks korda). Ja eelmine kõige veidram koht oligi ilmselt kinomaja (film "Onu Vanja"). Nii et võibolla tuleb minu unes süüdistada hoopis ebamugavaid toole. Istusime rõdu esimeses reas põlved vastu äärt surutud ja mul oli vahepeal siuke tunne, et annaks ei tea, mida, et saaks normaalselt jalgu hoida.
Lõppes asi kuidagi väga järsku - rem lihtsalt läks ära suure mürinaga ja kohe tulid lavatöölised asju kokku panema, nii et rahvas ei saanud neid tagasi ka kutsuda. kõik olid nagu kuidagi ehmatunud ja läksidki ära.
Keskööks jõudsime ikka koju. Anti oli õhtul Lotal ja magas emaga voodis! :D
Eile peale tööd tormasin NNM-i koerteringi, tee peal kohtasin Rainerit ja ütlesin, et ma ei tule Rumeeniasse ja Tiina juurde ka ei viitsi tulla.
Lada soovitas teisipäeval (1.02) osaleda NP-s mingil peenel välismaisel koolitusel Antiga, kus Gerald O'Shea õpetab koera õpetama klõpsutajaga. See tähendab seda, et kõigepealt treenitakse nii, et koer hakkab aru saama, et "klõps" on preemia. Ja hiljem hakkabki kogu treening käima plõksuva preemiaga. See on tegelt väga mugav ja effektiivne meetod ja väikse koera puhul veel eriti, sest toidupreemiat ei jõua alati anda nii kiiresti kui vaja.
Aga et osavõtu tasu on 400 krooni, siis ma veel korra kaalun.
Õhtul käisin Lotal ja viisin emale muffinipanni :), sest ta otsustas kooli muffineid kaasa küpsetada. Nii armas! Ja Märten oli Õiest minihamstri kaasa toonud! Kui teda silitasid, siis see tegi sellist pragisevat häält, nagu elekter särtsuks!!! Memm loeb ja kiidab raamatut, mis ma talle andsin "Parunid, eestlased ja enamlased" (link ei ole küll eriti hea).
Kui ma palka saan, siis ostan talle selle detsembris ilmunud Viru tänava raamatu!
Ja siis, mul on nüüd veel selline süsteem, et suurde tuppa on ehitatud triikimislauast ja tumbast mingi monstrum, kuhu otsa on paigutatud esikusse suunatud veebkämm. Ja mina saan töölt vaadata, mis Anti teeb. Praegu ta näiteks magab otse ukse ees! Nii armas! :)
Oiiii, ja nüüd kobis oma voodisse! :D
Muuseas, täna on Zsolty sünnipäev! :)))
No comments:
Post a Comment