Täitsa tavaline nädalavahetus

Ma olen alati armastanud vahvleid. Selliseid pehmeid, mis on pärit Saksamaalt ja Hollandist ning neid, mida saab kodus ise küpsetada. Ma arvan, et see vahvlimasin, mis memmel praegugi veel kapis peaks seisma on pärit küll esimesest rauaajast. Sest ta näeb välja ... väga vanaaegne! :D
Mõned aastad tagasi kinkisid memm ja papa mulle sünnipäevaks päris iseenda vahvlimasina. Ja kui ma päris aus olen, siis ma olen seda kasutanud suhteliselt vähe selle aja jooksul. Nii paar korda umbes. Ja seda sellepärast, et mul pole õiget tainast olnud. Et Selverist kadusid pehmed vahvlid müügilt ära, siis ma kulutasin natuke aega taigna leidmisele. Ja pühapäeva hommik mööduski mõnusat küpsetamislõhna sisse ahmides ja kakao-kondempspiimaga iseküpsetatud vahvleid mugides. Nii et, ma arvan, et ma hakkan seda vahvlimasinat nüüd natuke tihemini kasutama. Mmmmmm.... :)))))

Mul oli selline mõnus täitsa tavaline kodune nädalavahetus, et isegi mingeid külalisi ei käinud, kelle pärast peaks pingutama. Laupäeva hommikul olime kella 2-ni peaaegu uneledes. Ma lugesin raamatut ja see oli lihtsalt nii põnev, et ei viitsinud varvastki liigutada eriti. :P Siis käisime haigla taga metsas jalutamas,l päris pikalt, kuni Helbe tänavani välja ja sealt edasi veel sinna järgmisesse metsa, kus ma pole käinud vist sest saadik, kui ma veel Skonnikuga (või mis iganes selle ratta nimi oli :D) sõitsin. Palju oli uusi või korda tehtud maju ja igal pool oli palju koeri aedades. St et mitte üks koer, vaid ikka rohkem! Ant lidus nagu hull jänes mööda metsaalust! Mõnus kuiv ilm oli ka, nii et oli igatepidi hea. Pühapäeval hullasime samamoodi, ainult et mitte enam nii pikalt. Sest muidu me ju päevavalguses jalutada eriti ei saa.

Korraks sain Oliveriga ka kokku. Ahh, ma ei tea, see kõik on nii imelik. Ja see parental control, nagu ta ise ütleb, see on veel imelikum. Ma lihtsalt olen intriigitsemisest tüdinenud ja mulle tundub, et kui mina olen paras provokaator, siis Oliver ise on ka üks paras intrigant.

Eile õhtul Näitas TV-3 filmi "Elizabeth". Ma ei kujutagi ette, kuidas seda on tavainimesena vaadata, sest filmis on niipalju vihjeid, millest ei pruugi aru saada, kui tausta ei tea. Film on võimas! Ma olen seda enne ka näinud, aga see on iga kord võimas, samamoodi nagu Jean d'Arc. Lisaks mängib seal tegelikult väga huvitav näitlejatebrigaad. Ma olin täielikult lummatud Geoffrey Rushi kehastatud sir Frances Walsinghamist ning teades selle mehe rolli Elizabethi valitsemisloos, see oli mega, see oli tõesti mega. Mitmedimensiooniline film igaljuhul.
See lummas mind täielikult.
Üks naljakas asi filimiga seoses - tiitritres oli kirjas, et näitlejana astub üles Eric Cantona. Kurat, nii tuttav nimi! Ma mõtlesin terve fimil aja, et see on vist mingi uus trendikas näitleja, et miks see nimi muidu niimoodi mul kummitab, aga ükski nägu ei loonud seoseid. Ja siis, ja siis, filmi lõpus laksatas (ausõna, ma vist laksatasin endale vastu pead ka) - Eric Cantona on Manchester United endine staar! Juhhhuuuu, deeem aim sõu guud! :P:P:P

Ja siis mul tuli veel selline pedekas idee, et kui mul oleks läpakas, siis ma hakkaks raamatut kirjutama. Sest kodus on nii kaka monitor ja nii kaka arvuti taga istumise positsioon, mis ei inspireeri üldse. Et ma võtaks läpaka voodisse ja siis vehiks nagu Barbara Cartland ja ei peaks üldse tööl käima.
Einoh, idee on ju hea. :D
Mitte, et keegi arvaks, et ma olen võimeline raamatut kirjutama!
Või siis, et see on läpaka muretsemiseks samasugune põhjendus, nagu et ostan dressid ja siis hakkan sporti tegema! ;)